päike
D-vitamiini kohta öeldakse tihti päikese vitamiin, sest ta tekib nahas kolesteroolist päikesevalguse toimel. Viimasel ajal küll räägitakse, et D-vitamiin on hoopis rohkem hormooni mitte vitamiini moodi. Sel on enamuse kudede ja rakkude jaoks oluline toetav ja parandav toime. Õigepoolest vajavad seda funktsioneerimiseks kõik keha rakud. D-vitamiini vaegus võib nõrgestada inimese immuunsüsteemi ja sellega seoses langeb päikesevaesel perioodil ka organismi vastupanuvõime haigustele. D-vitamiini tase on ka otseselt seotud luude tervise aspektidega.
D-vitamiini on vaja kõigeks järgnevaks: (http://www.toitumine.ee/d-vitamiin/)
- soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori assimilatsiooni, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks,
- lastele normaalseks kasvuks, sest ilma selleta ei lubjastu õigesti luud ja hambad,
- aitab kaasa ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivse transpordiga,
- normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks,
- stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks.
Kas päikesest piisab?
Kas me saame siis päikesevalgusest piisavalt D-vitamiini? 15-20 minutit ilma SPF kreemita päikese käes iga päev? Meie laiuskraadidel vist väga raskesti saavutatav :) Mart Kull viis 2009 aastal läbi uurimustöö, millest selgus, et 73% eestlastel on suve lõpus (!) D-vitamiini puudus. Mis siis veel suve algusest rääkida eksole. Tihti võib olla põhjuseks ka see, et inimesed töötavad suve läbi nt kontoris. Lisaks enne õue minekut kreemitatakse end korralikult, sest teistpidi on ju nii palju räägitud päikese ohtlikkusest. Seega kindlasti päikesest ei piisa, kui igapäevaselt seda ilma kreemita võtmise võimalust ei ole.
D-vitamiin toidus
D-vitamiini leiab ka toidust. Loomulikult tuleb toituda mitmekülgselt ja tervislikult aga suurem osa inimesi ei söö tervislikult, ei järgi tasakaalustatud dieeti ega saa kunagi vajalikus koguses D-vitamiini ainuüksi toidust. Ainult toiduga, mis sisaldaks D-vitamiini sellises koguses, et tõsta selle taset veres vajalikule tasemele on suhteliselt võimatu kätte saada. Keegi ei suuda nii palju kala, muna või seeni vajalikus koguses ära süüa.
Kas ikka on vaja D-vitamiini juurde võtta?
Olenemata tehtud uurimustöödest ja laialt levinud faktist, et enamusel meist on D-vitamiini puudus, siis on eriti soovitav enne omaalgatuslikku annustama hakkamist selgitada nt oma perearsti juures vereprooviga välja enda isiklik D-vitamiini tase. Ja siis vastavalt sellele otsustada dooside üle. On võimalik hankida ka 5000IU sisaldavad tooted, mis on 5 korda suuremad, kui lubatud riiklik annus. Ilmselgelt on see palju inimesele, kellel D-vitamiini vaegust pole.
- Alla (10ng/ml) 25nmol/l võib pidada raskekujuliseks D-vitamiini vaeguseks.
- Normaalseks saab lugeda D-vitamiini taset (40–70 ng/ml) 100-175nmol/l.
- Üle (100 ng/ml) 250nmol/l peetakse liiga kõrgeks näiduks,
- Mürgistus tekib taseme juures (150 ng/ml) 375nmol/l. (http://www.tervisekool.ee/d-vitamiin)
Kui palju ja kuidas võtta?
D-vitamiini saab siis nagu juba öeldud osaliselt toidust, rikastatud toiduainetest, UVB-kiirguse toimel päikesest ja juurde võetavatest toidulisanditest. Öeldakse, et põhjamaa inimene peaks D-vitamiini juurde võtma nendel kuudel, milles on R täht ehk siis septembrist aprillini. Eestis tõsteti lubatud piirnormi 2 ja enam korda. Nüüd on lubatud 1000 IU-d päevas. Kuna D-vitamiin on rasvlahustuv st vajab imendumiseks rasva, siis tuleks eelistada kindlasti õli baasil vitamiini või kapslis varianti. Või siis neela tablett alla koos õliga :)
D-vitamiini puudus?
Vitamiinide puudust oma kehas on tavaelu käigus minu meelest väga raske märgata ja teadvustada. Veretest annab muidugi kohe selge pildi aga veel ei osata väga perearstilt sellist asja küsida. Pealegi võib perearst rahapuudusel tõrkuda testi tegemast. Minu oma näiteks ütles kohe, et pole mõtet testi tegema hakatagi, sest kõigil on tase alla normi. Kui olete väsinud võtke kõigepealt paar kuud ja siis alles vaatame. Võibolla oli asi ka aastalõpu rahapuuduses. Samas kui iga euro arvel pole ja arstiga kemplema ei viitsi hakata, siis võib veretesti väikese tasu eest ka oma kuludega lasta ära teha.
D-vitamiini madalat taset seostatakse suurema riskiga haigestuda pahaloomulistesse kasvajatesse, diabeeti, südamehaigustesse, tuberkuloosi ja teistesse infektsioonihaigustesse. D-vitamiin mõjutab ka immuunsüsteemi ja lihaste funktsioone, tugevdab lihaseid, parandab koordinatsiooni ning vähendab kukkumiste ohtu. Soomes on näiteks I tüübi diabeeti haigestumine väga suur ja uuringud näitavad, et piisav D-vitamiini kogus raseduse ajal vähendab suhkurtõve levikut. Teised uuringud on aga näidanud, et D-vitamiin võib tõsta insuliini aktiivsust II tüüpi diabeetikutel. (http://epl.delfi.ee/news/melu/miks-me-vajame-pidevalt-d-vitamiini.d?id=65953102) Samuti D-vitamiini puudusel tekivad probleemid mälu ja õppimisvõimega.
Eelkõige on oluline anda lisa väikelastele (et vältida rahhiidi teket) ja seda meil perearstid ka väga jõudsalt propageerivad. Aga samuti on rasedate D-vitamiini vajadus suurendatud. Isikikult minule kahe raseduse jooksul keegi seda ei maininud. Küll aga igakuisel lapse ülevaatusel uuris arst iga kord, kas D-vitamiini annate ikka.
D – vitamiini defitsiit raseduse ajal võib põhjustada: (Jaana Randma, D-vitamiin ja rasedus)
• imiku väikese sünnikaalu
• hüpokaltseemiat neonataalperioodis
• väikest kasvukiirust imikul
• autoimmuunhaigustesse haigestumise riski tõusu imikul
• 1. tüüpi diabeeti haigestumise riski suurenemine lapsel
• looteeas ebapiisava luumassi tekkimist jne.
Nii et kõik testima ja siis D-vitamiini manustama! Võin isiklikult kinnitada, et D-vitamiini võttes on talveperioodil energiat varasemaga võrreldes rohkem.
Jaana Randma “D-vitamiin ja rasedus” on leitav aadressilt http://www.tervisekool.ee/tervisekool/failid/File/kasulik%20teave/rasedus%20ja%20D%20vitamiin.pdf