16.novembril sättisid end mitmedki postitantsu fännid Lasnamäe Lindakivi keskuse poole teele, et osa saada ühest suurimast üritusest. Vaatajaid oli alates kohalikest pensionäridest kuni trennikaaslaste ja sõpradeni ning põnevat vaatamist ka jagus. Esimene suur šokk tabas viimasel minutil kohale jõudnuid. Lindakivi keskuse juures võib öelda, et praktiliselt puudub parkimisvõimalus. Kõik kitsukesed majade vahed olid terve kvartali ulatuses risti-põiki kinni pargitud. Kui parkimiskohalt jooksuga välisukseni ulatuva garderoobi järjekorda jõudsin, siis tundus küll, et pool linna on kokku tulnud. Saal tundus kogu selle möllu juures isegi üllatavalt pisike. Ruumi oli vähe või oli hoopis huvi liiga suur? Seinte äärde jagus huvilisi, kes ei pidanud paljuks terve aeg püstijalu etendust vaadata.
Pikka sissejuhatust tegemata hakkasidki esinejad järjepanu laval esinema. Mõni oli pisut toore, teine oli päris hea, mõnel olid nii uhked aksessuaarid, et mul lausa segas kava vaatamist :) Praktiliselt kõigest oli aga ülivaimustunud minu paremal käel istuv naaber, kes oli showd vaatama tulnud koos mehe ja lapsega. Laps kusjuures ajas pool aega üldse lavale vaatamata oma asja. Seevastu oli ema üliagar ja vilistas (mulle kõrva) iga vilistamisväärse triki peale. Kogu värki saatsid tema kommentaarid, mis oli küll suunatud kaasas olnud mehele aga kostusid ka minu kõrvu. “Vaata seda nüüd! See on meie trennist! Wau! Vaata nüüd! See on äge! See on päris raske tegelikult” jne. Kui ma oleks vähegi viitsinud süveneda oleks ma välja mõelnud kus ta trennis käib. Mida arvas kõigest mee,s ma teada ei saanudki. Küll aga sain iga vilega aimu, mis trikke tema kõrgelt hindas.
Töö kiire ja korralik. Igaüks sai oma loetud minutid ja peale pisikest pausi saabusidki tulemused. Tulemused olid mind üllatavad. Kes mulle meelde jäid, ei saanud midagi, ja kes eredaimalt meelde jäid, need said tagumisi aga siiski hinnalisi kohti. Ja võitjate (ütlen ausalt) kavad mulle esimese korraga üldse meelde ei jäänud. Õnneks on kõikvõimas Youtube olemas ja lahendab selle mure. Kuna iga esinemine oli omalaadne, siis ei pea ma siinkohal tarvilikuks hakata neid eraldi hindama või kirjeldama. Igaüks vaadaku ja arvaku ise, kas kohad jagunesid õiglaselt. Eks nagu missivõistluste hindamiselgi on ilu vaataja silmades. Pealegi ei saa kindlasti öelda, et keegi oleks halvasti esinenud või teistest silmnähtavalt kehvem olnud.
Meistriklassi kolm esikohta pälvisid:
I koht – Natalja Ganetskaja (City Dance Studio)
II koht – Ülle Kiika (City Dance Studio)
III koht – Natalja Zubkova (Aerial Dance Studio)
Juuniorklassi kolm esikohta pälvisid:
I koht – Pirjo Elbrecht (City Dance Studio)
II koht – Valeria Pankratova (SK Praktika)
III koht – Kadri Ristmägi (Aerial Dance Studio)
Mind natuke jäi häirima sponsorite pidev rõhutamine. Putkamajandus seinte ääres ja logod slaidshowl oleks küll olnud. Sellest hoolimata ei saa märkimata jätta, et taolise ürituse korraldamine ja läbi viimine oli ilmatuma suur töö ja väärib igal juhul suurt tunnustamist. Väga tänan meeldiva elamuse eest korraldajaid ja loomulikult suur aplaus kõigile osalejatele hoolimata saavutatud kohast. Lavalemineku julgus on juba pool võitu! Kellel läks sel korral kirja võit kellel kogemus. Ühtviisi võitjad on kõik :)