kõrvitsa- ja päevalilleseemned
Seemnetega mul on suhteliselt kesine suhe olnud. Olen neid ostnud küll aga ainult talveperioodil lindudele. Ja olin kuulnud, et lihast loobunud kodanikud tarvitavad neid usinasti igasugu heade omaduste pärast. No ja kuna ma söin ju igapäevaselt liha, siis mul polnudki ju seda asendustoitu (st seemneid) vaja? Ma ei tea üldse kust mul tekkis mõte, et seemned ja liha nö ühe rea peal on. No ilmselt sellest, et ma varem rasvadest üldse mitte midagi ei teadnud :) Igatahes nüüd ma siis lihast küll täielikult loobunud ei ole aga ikkagi tarvitan seemneid.
Päevalilleseemned
Olid esimesed, mis ma poest ostsin. Hea tuttav kraam igaühele, kes on Lasnamäel elanud ja sealse bussiga sõitnud ning sihvka koori bussi põrandal vedelemas näinud. Mul tuleb isegi meelde, et neid sai vanasti putkast osta. No praegu pole enam putkasidki. Ostu sooritasin igatahes ökopoest, sest kuulsin, et tavapoe seemned ei ole nii head ja puhtad kui ökod. Näiteks pähklite kohta räägitakse, et neid leotatakse mingis keemias, et nad paremini säiliks ja pakis hallitama ei läheks. Ma ei tea, peale värskelt sellise info saamist tundusid ökopoe omad parem mõte :) Seemned olid kooritud, seega jäi ära igasugune kooremajandus, ja maitse oli tõesti sama ja tuttav. Saab väga edukalt ka niisama otse pakist krõbistada.
Teooria järgi on päevalilleseemned heaks E-vitamiini allikaks. E-vitamiin on rasvlahustuv antioksüdant, mis kaitseb nt rakumembraane ja ajurakke vabade radikaalide kahjustuse eest. Lisaks suudavad nad veres üldist kolesteroolitaset langetada (tänu fütosteroolide sisaldusele), immuunsüsteemi toetada ja vähendada ka vähiriski. Päevalilleseemnetes on ka on ka palju magneesiumi (mis viimaste uuringute andmeil vähendab depressiooni), leevendab astmat, alandab liiga kõrget vererõhku, ennetab migreeni ja vähendab südameinfarkti ja insuldi ohtu. Täitsa lõpp kui palju head võib ühest seemnest saada!
Kõrvitsaseemned
See on ka enam-vähem tuttav värk. Kuigi kõrvitsat olen ma juba aastaid sisse teinud, pole mul mõttessegi tulnud neid seemneid süüa. Olen seemned ilusti koos kogu selle muu sisemise sodiga komposti viinud. Nüüd siis uutmoodi :) Välja näevad suuremad ja neid on juba päris keeruline kuivalt närida. Kuidagi tahkeks kipub kogu see värk minema ja hakkab suus ringi käima. Aga ilmselt oleneb kõrvitsa sordist ka, sest minu enda kõrvitsast kuivatatud seemned olid kuidagi puisemad, kui poe omad. Poe omad on veel kuivalt näritavad.
Kõrvitsaseemned on aluselised ja sobivad seetõttu hästi kaasaegse happelise toitumise tasakaalustamiseks. Nad sisaldavad rohkelt mineraale (fosforit, magneesiumit, rauda, tsink ja vaske), fütosteroole (vähendab LDL-kolesterooli) ja L-trüptofaani (tagab hea une ja vähendab depressiooni). Samuti on heaks E-vitamiini allikaks ja ideaalne B grupi vitamiinide allikas (tiamiin, riboflaviin, niatsiin, pantoteenhape, vitamiin B-6 (püridoksiin) ja folaadid).
Seesamiseemned
Nägin mõni aeg tagasi juhuslikult üht endist töökaaslast toidupoes köögivilja sektoris. Teretasime ainult, sest meil on soovahe ja lisaks ka vanusevahe ca 40 aastat. Aga siis viis minutit hiljem tuli ta uuesti minu juurde ja hakkas rääkima, et tema on juba mitu aastat taimetoitlane. Olin suht puuga pähe saanud moega, et mispärast ta seda nüüd rääkima hakkas?! Otsis mind hiljem porgandite vahelt üles, et seda teatada? Pärisin siis, et kuidas ta ennast tunneb ka? Ja siis ta hakkas rääkima kuidas tal on näidud kõik korras ja ta tarbib seesamiseemneid, sest seal on väga palju kaltsiumi. Algus oli küll konralik ja sarnanes rohkem usukuulutamisele aga mõne aja pärast ostsin ikkagi prooviks ühe paki. Need on küll seemnetest kõige maitsvamad ja söödavamad. Head pisikesed ka närida. Salatisse sobiksid ka kindlasti hästi.
Seesam on vanim teadaolev taim ja tema seemned on heaks mangaani ja vase allikaks ning sisaldavad lisaks ka kaltsiumi, magneesiumi, rauda, fosforit, B1-vitamiini, tsinki ja kiudaineid. Seesami kaks unikaalset koostisosa – sesamiin ja sesamoliin on kolesterooli alandava ja kõrget vererõhku ennetava toimega kiudained. Sesamiinil on leitud ka maksa kaitsev toime. Samuti seesamiõli on kõrgelt hinnatud ning säilib hästi.
Köömned
Köömned sain sõbrannalt kingiks peale poja sündi. Pidid hästi rinnapiimale mõjuma. Hiljem lugesin pakilt, et on ka seedimisele hea. Vahel olen ikka vahelduse mõttes köömneteed teinud. Paljalt köömnete söömine väga elamust andev ei ole. Köömnete ravivaid ja tervist toetavaid omadusi teatakse juba ammu. Lisaks seedeprobleemidele on neil ka antiseptiline toime. Väidetavalt leevendavad ka külmetuse sümptomeid. Kindlasti järgmine kord proovin! Köömneid peetakse ka võimsaks neerude ja maksa töö toetajaks ning immuunsüsteemi tugevdajaks.
Linaseemned
Prantsuse imperaator Charlemagne andis välja seaduse, mis kohustas linaseemneid tarbima. Väga vahva mõte!
Linaseemneid olen mingi aeg ikka pudru sisse seganud aga hiljem kuulsin, et nii need kehas üldse ei imendu, ja tulevad sama targalt välja. Siis ostsin jahvatatud linaseemneid. Aga neid peaks kindlasti ise vahetult enne kasutamist jahvatama, sest siis on suurem võimalus kõik kasulik sealt kätte saada. Linaseemned rääsuvad väga kergesti ja jahvatatult veel kiiremini. Seega kui on soov neid tarbida, siis tasub ikka sammud Prisma poole seada ja sealt 14 euroga kohviveski osta, et kasulikud rasvhapped pärast jahvatamist paremini kätte.
Linaseemned ja –õli on väga tervislikud, sest sisaldavad palju omega-3 rasvhappeid. Külmpressitud linaõli ja linaseemned sisaldavad A- ja E- vitamiini ning teisi bioloogiliselt aktiivseid aineid, korrastavad seedimist, vähendavad vere kolesteroolisisaldust, parandavad veresoonte seinakahjustusi, tõstavad immuunsust, leevendavad reumaatilisi põletikke ja vähendavad depressiooni. Kui linaõli on kibeda maitsega, siis on teda valesti hoitud ja tema õige koht prügikastis. Kui avad pudeli ja õli pole kibe, siis hoia seda külmkapis ja tarvita kahe kuu jooksul.
Chia seemned
Mulle tundub, et neid peetakse küll viimasel ajal lausa imetoiduks, sest nad on kõige paremad taimse oomega-3 rasvhapete allikaks. Neis on vitamiine ja mineraalaineid, kiudaineid, valke ja antioksüdante. Ise ma neid söönud pole aga kindlasti proovin edaspidi.
Kuigi ma ei olnud enne tänast kirjutama hakkamist ka nii täpselt kõigi tarbitavate seemnete omadustega kursis, siis nüüd ma pean küll ütlema, et kui seemnetes on tõesti nii palju head peidus, siis ei tee mind nende kõrge hind ostmisel enam kurvaks. Parem juba seemneid osta ja seejuures saada loendamatut kasu (vitamiinid, mineraalained, kõhukinnisus jne), kui hiljem sama või rohkemgi raha rohtude näol apteeki viia.
Igapäevaselt ma jahvatan jupi kaupa päevalilleseemneid, kõrvitsaseemneid ja seesamiseemneid. Kindlasti lisan veel ka linaseemned oma seemnesegusse ja proovin paljukiidetud Chia seemned ära. Seemnepuru segan kokku hommikupudruga või panen smuutisse. Korralikumasse blenderisse võiks tegelikult panna ka terved seemned aga kuna väikesed tükid võivad lastel hamba all tunda olla, siis mina jahvatan. Muidu pean üksi kogu smuuti ära jooma ja lastele uut sööki hakkama tegema :)