Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni toitumisjuhised
Olen ise läbi teinud suure muutuse toitumises. Minult on küsitud, et mis on juhtunud aga kahjuks või õnneks pole mul ette näidata kümmet kilo kaalukaotust viimaste kuude jooksul. Ainus, mis ma võin öelda on see, et ma olen kaks korda järjest rase olnud ja mõlemal korral eriliselt paksuks paisunud. Seega ma pole lõpetanud söömist. Ma olen kogu aeg söönud väga suuri koguseid toitu ja ma teen seda ka nüüd. Aga lihtsalt see, mida ma söön on muutunud. Varem koosnes mu toidulaud põhiliselt makaronist, kartulist, lihast ja mõnest tomativiilust, mis oli vaid garneering. Ja loomulikult piimatooted olid mu lemmikud ja kõik magus :D Praegu hakkab mul paraku sellise toidu peale hoopis kõht valutama. Üks toidukord veel, sest ülejäänud päeva jooksul saab siis ju juba teiste asjadega oma päevamenüüd tasakaalustada.
Peab nentima, et aina raskem on leida normaalset kohta, kus väljas normaalselt süüa saaks. Olen kaks korda järjest samas kohas söömas käies saanud mega kõhuvalu. Ja ometigi ma söön kodus ka nii praadi kui magustoitu ja kohvi. Ilmselt on ikkagi midagi „erilist“ söögikohtade valmistamismeetodites või –komponentides. Silmaga vaadates näib toit muidugi alati aus. Ükski söögikoht ei hakka endale ometi häbi tegema närbunud jääsalatiga Caesari salatis. Kui liha on potist läbi käinud, siis suudavad juba vähesed vahet teha, kui värske see enne oli.
Kuidas siis on õige süüa?
Tutvustan Teile Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni soovitatud toitumispüramiidi (s.o uus Harvardi tervisliku toitumise püramiid), millest mina söömisel laias laastus lähtun. Ütlen kohe ausalt, et kõrge ja madala glükeemilise koormusega toitude teooriasse ei ole veel sisse jõudnud nii sisse elada.
Kõige aluseks on puhas joogivesi, päike ja liikumine. See kõlab umbes samamoodi nagu õhk ja armastus, millest saab ära elada :) Veejoomist on isegi nii palju propageeritud, et mõned joovad vett liiga palju. Keha koosneb suurel osal veest, seega vähene vee joomine põhjustab varasema kortsude tekke. Lihtsam ja odavam on anda oma kehale igapäevasel juua, kui määrida end pärast kallite kreemidega. Mõistlik vee kogus oleks 25-35ml kilo kohta.
Põhiline toidugrupp, millest kõht enamjaolt täis tuleb saada on köögiviljad ja puuviljad. 5-7 peotäit köögivilja päevas tundus esmalt lausa hirmutavalt suur kogus. Mul tekkis küsimus, et kas ma üldse jaksan päevas nii palju süüa? Peagi sain aru, et kui ma jätan söömata nisutooted (makaron, sai, leib jne), siis ma jaksan küll nii palju köögivilju süüa. Kuna järsk muutus on tõenäoliselt kiirelt hukule määratud, siis lähtusin algul põhimõttest, et võin süüa kõike, mis ma tahan aga 5 portsu köögivilja pean täis sööma. Algul oli see ütleme mitte nii väga meeldiv kogemus, sest makaroni maitse oli nii tuttavlikult veel meeles ja „pole tal ju viga midagi võtan seda ka ikka paar ampsu“. Nagunii sai ju lastele makaron juba valmis keedetud. Eraldi vägitükk on muidugi lastele makaroni asemel köögivili sisse saada.
Seda märkasin ma küll kohe, et kui ma söön köögivilja, siis mu taldrik on rõõmsavärviline (mitte enam ühtlane hallikas kollakas) ja peagi hakkas ka kõht märku andma, et pole nii palju enam seda vana toitu vaja. Õigemini ei ole enam vastupandamatut isu nisutoodete vastu, sest peale sööki on raske olla.
Puuviljade (3-4 portsu) söömist eraldi harjutada polnud mul vaja, kuigi ma tean paljusid, kes igapäevaselt puuvilju ei söö.
Püüan jälgida, et sööksin kõike eelpoolnimetatud vikerkaarevärvides, kuigi see on raske. Ei ole kurk talvehooajal eriti kurgi maitsega ja sama lugu pakutava tomatiga. Roheline salat on kallis ja stressis, seega on võimalused oluliselt kehvemad kui suvehooajal. Aga esimesed tomatid läksid mul juba aknalaual mulda, seega ei ole jaanipäevgi enam kaugel! Idandan ise ja see on võrreldes poe idudega kahtlemata väga odav. Ja nende maitse on tõesti mahlane ja värske. Mu laps proovis mungaubasid ja ütles: „Sa ütle teistele, et see pole nagu komm ja nad ei prooviks seda.” Aga mulle maitseb, ei ole küll nagu komm aga on nagu hernes.
Järgmine level on täisteravili ja rasvad. (Rasvade kohta on mul lausa eraldi postitus tehtud, mida saab lugeda siit – LINK) Rasv teeb kõhu täis ja seda peab sööma. Endal mul muidugi lood rasvaga nii head pole, sest mul on ka ikka kuskil kuklas teadmine, et kes rasva sööb läheb paksuks. Aga ma töötan selle nimel, et ennast muuta. Lapsed igatahes söövad vahukoorega tehtud ahjukala ja täispiimaga tehtud hakklihakastet küll hea isuga. Ja kõige parem on see, et pool tundi peale söömist ei nõua nad jälle süüa.
Täisteraviljaga hakkavadki nüüd lood kehvemad olema, sest esialgu ma vahetasin nisutooted täisteratoodete vastu. Aga nüüd tundub ka see minu jaoks juba liiga raske toit. Võib-olla on asi ka kevades, sest siis tekib paljudel värske ja rohelise söömise tuhin. Ainus, mida ma suure heameelega söön on täisteraleiba. Kuigi nende peale ei ole enam suurt midagi panna, kui vorsti-sinki ei söö. Aga teen ise pasteete ja määrdeid ja rasvane kala on mu eriline lemmik. Rääkides täisteraleivast, siis kas te teate, kui mitu täisteraleiba on ilma e-ainete ja suhkruta ühes keskmises Selveri 10 meetrises leivariiulis? Õige vastus – üks!
Kala, muna ja metsikult kasvanud looma- ja linnuliha 0-2 portsu päevas Siin sektoris mul on looda nii ja naa. Muna ja kala mulle väga meeldivad. Metsikult kasvanud liha igapäevane kättesaadavus aga on nõrk koht. Seega kana ma ostan ikka poest. Liha söömist olen kõvasti vähendanud. Kuidagi ei maitse nagu enam nii hea kui varem?!
Liha kohta on arvamusi ristipidiseid. Taimetoitlased leiavad, et me pole loodud liha sööma. Kuid päris vanasti ju inimene küttis endale liha. Tõsi on see, et tänapäevast poest ostetavat liha on väga raske võrrelda ise metsast kinni püütud looma lihaga. Mida need sead seal õigupoolest pead-jalad koos kasvades söövad? Ja kui toit on kehv, siis on ka loomade liha toiteväärtus kehvake. Sellepärast ilmselt on ka liha püramiidis nii „kõrgel“.
Piimatooted 0-2 portsu päevas st et on ka piimavabu päevi. Varasem blogipostitus toorpiimast. Üleüldse piima tarbimise kohta on mitmeid seisukohti. Et kas üldse peaks teise imetaja piima jooma. Kindlasti ei tuleks Sa näiteks selle peale, et naabrinaise piima jooma hakata või sellest juustu valmistada. Kui piimale niipidi läheneda, siis tõesti kas üldse?
Viimase aja jutud, et arstid kirjutavad lastele liiga palju antibiootikume on suhteliselt eksitav, sest 80% kogu antibiootikumidest söövad ära lehmad. Polnud see ammu, kui Ringvaates üks mees esitles välja mõeldud innovaatilist uut toodet turul – seadeldis, mis mõõdab lehmapiimas antibiootikumide sisaldust. Olin ikka hämmingus, et peab ikka igav inimestel olema, et selliseid asju leiutavad. Aga ega siis tühja koha pealt ei hakka keegi midagi välja arendama. Kõik saab alguse ikkagi vajadusest. Hirmus lugu!
Püramiidi tipus, kus vanasti oli komm ja küpsis, on nüüd valge sai, kartul ja nisutooted. Nisu üleüldse täidab meie kõhu küll kiirelt (õigupoolest ajab see liiga kiirelt ja liiga üles veresuhkru ja hiljem ka sama kiirelt alla) aga toiteväärtus on tal väike. Täisteratooted seevastu tõstavad veresuhkru aeglaselt ja samas on toitvad. Iga kalor paraku ei ole sama väärtuslik kui teine kalor.
Ja mis ma sellest kõigest saanud siis olen?
Nagu juba öeldud kümmet kilo pole ma kaotanud aga paar kilo küll. Samas on minuga see häda, et ma kipun trenni tegema ja ikka sellist korralikku lihast vajavat trenni. Seega muutus on olnud pigem visuaalses vaatepildis, kuna tänapäeva inimesele nii tüüpiline keskkoha rasv on kaduma hakanud ja loodan, et läheb veelgi.
Vot nii siis on lood. Kes loeb ja konstanteerib fakti, kes leiab siit oma. Kindlasti pole minu arvamus lõplik tõde vaid mõttekoht lugejale.