Postitants on kõige inspireerivam spordiala, mida ma olen harrastanud. See on tugev trenn, mis on alati erinev ja iga trenniga saad Sa aina tugevamaks. Kindlasti saab trennist kaasa hea tuju, sest iga trikk ei tule kohe esimese korraga välja ja see teeb kohal olijatele ja eelkõige endale palju nalja. Mis on veel parem kui koos teistega naerda?
Miinuspoolelt toob trenn kindlasti kaasa palju naha libisemist (siinkohal meenub kohe küüntega vastu tahvlit kriipimine) ja palju sinikaid. Sinikad teatavasti paranevad ja heli ununeb aga tugevus jääb!
Kui sa esimest korda trenni lähed, siis loomulikult ei ole Sa kohe nii graatsiline ja liuglev-lendlev nagu treener postil. Algul on raske ja paha – post on libe, käsi läheb krampi ja magneesium ei toimi ja muud hädad. Aga kui Sa trennis ikka usinasti edasi käid, siis tasahilju jaksad aina rohkem. Ja ühtäkki Sa suudadki juba postist üles ronida ja kes teab mida veel teha. Ja olgu öeldud, et ma pole meie trennipundis üldse säravaim kriit. Pole antud mulle postitantsu geeni aga kuna see trenn mulle väga meeldib, siis on minu võrrandis lihtsalt rasket tööd selle võrra rohkem.
Tänapäevane fitness postitants erineb oluliselt sellest, mida arvatakse vanast ajast teadvat postitants olevat. Ma loodan iga järgneva postitusega lugejate teadlikkust tõsta.