Selja saab painduma ainult painutades
Painduvusest räägitakse rohkem seoses jooga ja võimlemisega aga ei saa ka postitantsude harrastaja üle ega ümber venitamisest ja painutamisest. Keha painutamine ja raskemal juhul isegi venitamine võib olla täiskasvanud inimese jaoks suur väljakutse. Kui Sa ei tule otse joogatrennist või pole lapsena iluvõimlemist teinud, siis võidki järsku avastada end harjavars kõhus kummardumas. Mina tegelikult teadsin küll, et mu selg eriti ei paindu. Juba kooli ajal oli silla tegemine paras väljakutse. Või on mul hoopis käed nõrgad? Igatahes kuniks ma tõelist süüdlast otsin… on mu enda kätes end käsile võtta.
Peegli ees painutades on tunne tugev, et siit küll enam rohkem kokkupoole minna ei saa. Ja siis ühtäkki piilud silmanurgast ja mida Su silmad peavad peeglist nägema. Minna on veel oma pool meetrit??!! Tuttav tunne? Ei taha end kolmekümneselt maha kanda. Pikk tee on hoopis veel minna ja kas poleks parem seda teed mööda minna, kui on teada, et võid vahepeal ühe silla visata? :) Olen juba mõnda aega proovinud oma puujalgu natuke rohkem käima saada. Väike soojendusvenitus igapäevaselt ei ole paari nädalaga erilisi tulemusi andnud, seega otsustasin painutamise vahele natuke asja tausta uurida.
Painduvuse määrab liigeste ehitus. Laste painduvust on kergem saavutada, kuna nende liigesed on veel nö „lahti“. Võimlejatel „lahtised“ liigesed ka püsivad, sest nad töötavad sellega igapäevaselt. Vanuse suurenedes hakkab meie liigeste ja lihaste liikuvus vähenema, sest luud ja liigesed muutuvad jäigemaks ning kasvavad kokku. Vanemas eas on võimalik arendada painduvust ainult liigese anatoomilise piirini. Liigeste liikuvuse langus keha eri piirkondades on erinev, ülajäsemete liikuvus on ka kõrges eas parem kui näiteks jala-, põlve- ja puusaliigestes. Liikuvust aitab aga parandada ainult regulaarne venitusharjutuste tegemine. Lihaskiud on võimelised pikenema 50% puhkeoleku pikkusest, kuid selleks on vaja välist jõudu. Venitades tekib venitusrefleks, mis on automaatselt käivituv vastupinge, mis tekib lihases üle mingi piiri venitamisel.
Venitamisel jälgi
Pane tähele, et Sa hingad kogu aeg korrapäraselt. Iga välja hingamisega lasku sügavamale venitusse. Kuula oma keha ja peatu, kui tunned, et lihas on maksimumi peal. Suuna oma hingamine sinna, kus Sa kõige enam pinget tunned ja lõdvestu. Lõdvestus ongi õigupoolest lihaspinge lõdvestus. Pinges lihases tõuseb vererõhk ja väheneb hapniku kandumine. Lihaspingest vabanemine ongi lõpuks lõdvestuse ja venituse tulemus.
Üks sild päevas?
Enamus meie päevased tegevused toimuvad nö ettepoole keha. Arvuti taga kirjutamine, peenra kaevamine, mänguasjade maast üles korjamine – oleneb mis tööd keegi teeb. Selle teadvustamisel tekib kohe vastupandamatu soov anda kehale teistpidi liikumist. Ja mis oleks selleks sobivam kui seljapainutus? Kui pead plaani hakata silda tegema, siis kindlasti ära alusta sillast endast!! Soojenda end enne üle kogu keha. Alusta kaelalihastest, õlgadest ja kätest, siis võimle lahti selg ja puusad. Lõpuks venita jalad. Ja siis alles viska matile pikali. Kui Sul pole kehalisest enam tehnika täpselt meeles, siis uuri natuke enne mõnest targast raamatust või vaata kõikvõimsast Youtube’st.
Kõige tähtsam on end korrapäraselt venitada aga samal ajal jälgida ja kuulata oma keha (mitte naabrit), et mitte endale liiga teha. Lihase vigastused ei ole kindlasti asi, millega kokkupuudet tahta. Ravi on keeruline ja pikaaegne. Ja samuti ei pruugi paranemine alati olla täielik ning vana vigastus võib jääda “tunda andma”.