Sel aastal oli teist korda kõigil postitantsu fännidel võimalus veeta tegus nädalalõpp Pärnus Pole Camp laagris. Seekord oli kõik teistmoodi kui mullu. Kui eelmine aasta toimus camp Pärnumaa metsade vahel, siis sel korral hoopis keset Pärnu südant Rüütli tänaval värskelt avatud postitantsu stuudios. Selle suve ilm on olnud heitlik nagu noore naise meel, kuid just neil päevadel oli Pärnus ilm soe ja päikeseline (küll mõnetise kiire vihmasabinaga aga see oligi just paras värskendus). Väga ebamugav oleks kesksuvel Pärnus laagris kehva sügisilmaga olla :)
Nagu juba öeldud toimusid trennid vanalinna serval Vertical Fitness Dance Studios, kuhu oli paigaldatud lisaks olemasolevatele juurde teist samapalju X-Pole poste. Workshopid tundusid mulle isiklikult sel korral lihtsamad (füüsilise jõu mõttes) aga keerukamad painduvuse ja kaaslase usaldamise mõttes. Külalistreeneriks oli Miss Pole Dance Germany 2012 Julia Wahl, kes on ühtlasi saanud esikoha Crazy Pole Cup’il 2013 ja 2014 ning German Pole Sports Championship’il 2014.a. Julia õpetas esiteks huvitavaid combosid ja ühtlasi sai minu esimeseks exoticu trenniks vägev Julia floor work’i workshop. Anastasia, Tiia ja Ljuba klubist We Pole Dance andsid samuti ühe minu jaoks uudse workshopi, milles olid kõik ülesanded vaid kaaslasega koos tehtavad. Samuti oli Tartus peagi avatavast klubist Pia Pikkor ja Kadri Ristmägi workshop täis paaristööd. Siinkohal peab mainima, et kõige lahedam oli nende paaris soojendus, millest mul veel mitu päeva hiljem jalad tunda andsid. Kõige raskem oligi oma partnerit usaldada ja end nö tema kätte usaldada (loe: vastu toetada). Kogu selle raske trenni vahele saime kaks Shindo venitust, mis on natuke nagu jooga ja natuke nagu tavaline venitus. Loomulikult ei aidanud see 100% järgmise päeva valude ja kangete lihaste vastu aga kindlasti oli olemine vähemalt natuke parem.
Tantsustuudio fuajees oli avatud terve aja vältel lounge workshopide vahel lebotamiseks ja suhtlemiseks. Ühtlasi sai soetada Pole Dance Shop müügileti tootevalikust nii trenniriideid kui vaha, kreeme ja magneesiume.
Õhtune programm, mille tagasihoidlikkuse üle ma eelmisel aastal pisut nurisesin, oli seekord läbimõeldum kui eelmisel aastal. Esimesel õhtul tutvusime ja mängisime mõned põnevad (ja mitte tobedad) mängud, mis olid koguseliselt täiesti ideaalselt parajad ühe tagasihoidliku eestlase käima tõmbamiseks ja seltskonda sobitamiseks. Teisel õhtul esines Klubi 26-s Julia Wahl ja postitantsu etendusega esinesid ka spordiklubi Pole Style tüdrukud. Photoshoot kõigile soovijatele venis traditsiooniliselt mitmetunniseks. Pildistamine on tavalisele inimesele alati paras väljakutse st algul ei saa vedama ja kui juba mõned pildid purgis, siis pärast ei saa enam pidama.
Ööbijad olid paigutatud Wasa hotelli, mille kohta kostus küll erinevaid nurinaid olenevalt millisesse majja õnnestus sattuda. Ühtedes tubades olid väidetavalt väga hästi läbi kõlavad seinad, samas kui teise maja koridoris tekkis natuke haigla tunne aga sealsamas olid toad jällegi täiesti helikindlad. Põhjuse torisemiseks leiab alati aga ma usun, et eeskätt hotellitoa võlusid meist keegi nautima ei läinud ja hoolimata vannitoa väiksusest said kõik end ka pestud. Hommikusöök oli rikkalik ja hea asukoht rannapromenaadi kõrval andis hea võimaluse hommikul värskendav jalutuskäik ette võtta.
Viimasel päeval toimuvale üllatus workshopile loositi osalejad välja kõigi pole camp fotode hashtag’ijate vahel. Esmalt pidi loositama välja parimad pildid aga kuna korraldajate jaoks osutus see raskemaks ülesandeks kui esmalt arvata osati, siis aitas vana hea pimeloos. Mõned (nagu näiteks ka mina) said workshopile tänutäheks laagri korraldamisele kaasa aitamise eest. Minu tagasihoidlik panus oli seotud X-Pole lavapostiga :). Üllatustreener oli Natalja Zubkova Aerial Dance Studiost, kes on kurikuulus (hea mõttes) oma painduvue poolest. Ilma liialdamata kordan Merle sõnu, et Natalja on Eestis lihtsalt parim exoticus! See oli minu teine exoticu tund ja ilmselgelt oli see minu jaoks üüratu väljakutse. Tundub lihtne ja ilus on vaadata ka aga kui ise järgi tegema hakkad, siis no ei suuda lihtsalt. “Toeta niimoodi kõrva peale ja tõsta lihtsalt jalad õhku!” “Eee … noo … midavärki??”
Sel aastal olid laagris juba ka mõned väliskülalised osalejate seas. Tore, et sel korral märkasid üritust ka mõned üleriiklikud kirjalike uudiste väljaandjad. Kuuldavasti on pole campi oodata ka järgmisel aastal ja seda juba veelgi suurema ja paremana. Ehk märkavad siis tegijaid ka TV uudised?
Julia Wahl koos laagri korraldajatega
Laagri korraldajad Kristel Mikkus (postil) ja Merle Treufeldt (tagurpidi)
Suur suur aitäh Merle ja Kristel Pole Campi korraldamast ja jääme 2016. aasta kuupäevi ootama!